Astelpaju

04.27.2009

Viimased marjad müüsime aasta tagasi. Sai kaetud vähemalt jooksvad kulud. Eelmisel aastal saaki ei olnud ja müügiprobleemi samuti mitte. Pole marja, pole probleemi. Selge, et jooksvad kulud kaasnevad ja tuli kanda kahjumit.
Aga mis edasi?
Kas kasvatada edasi, kulud hoida maas ja loota paremaid aegu?
Vähendada kasvu ala?

Sellise küsimuse eest on ilmselt kümned istanduste omanikud.

09.21.2005

Metsavahi talu selle aasta saak oli hea ja marjad kenad.

Käsitsi kortistatud ilusad ja terved marjad endiselt müügil.

Koju tellimine: (min. kogus 4 kg, hind 50 kr/kilo)
mertss@hot.ee
5054179

09.07.2004

Metsavahi talus valmis sel sügisel esimene marjasaak. Esialgu hindame oma saagiks natuke alla 500kg. Marjad on seoses piisava niiskusega väga ilusad ja suured.

Mida marjaga teha?
Ise teeme tihti mahla. Tegemine väga lihtne ja tulemuseks on jook, mis peab oma vitamiini kogusega peletama igasugused gripiviirused.
1 kg marjast saab ligi 0.7-0.8 liitrit mahla kontsentraati. Olenevalt marjast võib saada isegi rohkem. Joodava mahla saab siis, kui panete 3-4 korda rohkem vett juurde ja lisaks veel maitse järgi suhkrut. Meile maitseb vee asemel piimaga segada. Piim teeb maitse väga pehmeks ja esmakordselt seda juues on inimesed arvanud, et mahl sisaldab ka maasikaid. See annab arusaama selle joogi maitsest.

Siin annab veel mängida: kurguvalu korral kindlasti soovitav kuum vesi, muidu on külm mahl meeldivalt ergastav.
Mahla saab kätte näiteks marjade purustamisega saumikseriga ja selle kurnamisega läbi tavalise majapidamissõela. Natuke tuleb pressida veel lusikaga sodist mahl välja. (vaata all olevalt lingilt, kuidas saab kestadest ja seemnetest õli teha)

1 liitri tervisliku ja värske mahla hind tuleb ca 15 krooni. Ei olegi ju kallis ja sellist tervisliku ja värsket mahla poest kuskilt ei saa. (veel!)

Ise olen veel külmutanud nö mahla kontsentraadi jääkubikutena ja siis hea külalistele pakkuda klaasi sisse mõned kuubikud ja soe vesi peale.

Mis marjaga veel saab teha soovitan lugeda SIIT. (kliki)

06.14.2004

Mõned pildid meie istanduse kastmisest. 

Peale ilusa istanduse veel üks ilus märk talust.

Kastmissüsteem valmis mai keskel

Esimene aasta pütiga mööda istandust sõitmine tasus end ära ja taimed hakkasid hoolimata erakordselt kuivast suvest ilusasti kasvama. Aga sedaviisi jätkamine ei olnud õige ja nüüd on meil 2 vihmutit, mis mõnekümne diameetrise veejoaga meie istandust vihmutavad. Vähem kui kahe päevaga peaks istandus saama piisavalt vett, et pool kuud edukalt kasvada.

Sellel pildil on pihustid aasta vana olevas istandikus. Istikud ei läinud väga hästi kasvama. Põhjuseid oli kaks - kõva maapind ja vähe vett.


Pildil on vihmutid aasta vanas istandikus. Istikud ei läinud väga hästi kasvama. Põhjuseid oli kaks - kõva maapind ja vähe vett.

Vee saame istanduse kõrvalt voolavast jõest. Veepuudust ei tohiks tekkida. Pump asub kohas kus vee sügavus 4-5 meetrit.
Alloleval pildil on näha kahepoolne vihmuti.

Siin pildil on ühepoolne vihmuti. Pildilt võib saada aimu selle kastmise raadiusest.

 

Paar pilti istandusest

Pildil on 2 aastat vana istandus. Esimene aasta kasvasid väga kenasti. Teine aasta jäi tõenäoliselt puudu niiskusest. Pean tunnistama, et pilt ei ole väga hästi õnnestunud aga väikse ülevaate värskelt niidetud istandusest peaks andma.

2 hektari niitmine on lõppemas. Kui hoolikalt pilti vaadata, siis on näha, et samaaegselt toimub ka väike väljaõppe.

09.19.2002

Istandus.  Niidetud muruga on istandus väga ilus.

Sellel pildil on niidetud vaid taimede äärest. Mõned taimed jäid alguses virelema sest rohi natuke lämmatas ära. Esimene aasta on rohimine üks aega nõudvamaid tegevusi.

Sel suvel oli kastmine prioriteet nr.1 

Tänu hädavajalikule kastmisele kasvasid taimed septembri alguseks 80-110 cm pikkuseks. Ise arvame, et päris hea tulemus. Siinkohal ootaks teiste kasvatajate kommentaare.

Vett pumpame kõrval olevast jõest autos asetsevasse mahutisse mis mahutas 1 tonni. Ja ühel kastmisel püüdsime 10 tonni hektarile ära kasta. Järgmisel aastal on kastmist plaanis täiustada aga sellest juba siis, kui asi toimib.

Sellel pildi on näha ilmselt üks parimatest. 

See pilt on tehtud 20. august 2002 a. ja istutatud on 25.mail 2002a.

Istanduse kogu masinapark sellel pildil.

03.25.2002

 Sul on maad. Sa ei oska sellega midagi peale hakata. Sinu maa on mõne järve või jõe läheduses.

Üks variant on näiteks hakata kasvatama Astelpaju.

 1. Aasta

 

nr.	Nimetus	Kogus	Hind	Kokku
1.	Istikud (2 aastased)	1000 tk.	35,00	-35 000,00
2.	Maa ettevalmistamine	1 ha	u.2000	-  2000,00
3.	Istutamine			-2000,00
4.	Kastmine			-2000,00
5.	Niiduk			-4000,00
6.	Niitmine, rohimine			-4000,00
			Kokku:	-49 000,00

 2. Aasta

Niitmine, kastmine, rohimine jne. Sõltuvalt suvest ja kastmise hinnast. 

Ca  7000 - 12 000 krooni.

3. Aasta

nr.	Nimetus	Kogus	-	+
1.	Kastmine		2000,00
2.	Niitmine		3000,00
3.	Välja läinud taimede uuesti istutamine (3%)		2000,00
4.	Marjade korjamine (mehhaaniliselt)	3 tonni	9000,00
5.	Marjade müük (30 krooni kg)	3 tonni		90 000,00
	Kokku		-16 000,00	90 000,00
	Vahe (+/-)			74 000,00

 Kolmandal aastal võib saada juba saaki. Astelpaju taim annab saaki 3 – 6 kilogrammi. Esimene saak on ilmselt väiksem. Oluline on õigel ajal ja piisavalt kasta.

Istanduse alust muru tuleb lihtsalt niita.

Marja kokkuostu hind on 25 – 55 krooni. Selles äriplaanis arvestasin hinnaga 30 krooni kilogramm.

Kolmanda aasta seis on 74 000 – 49 000 = 25 000 krooni kasumit.

Edasine ei nõua suuri kulutusi. Ja kui saak peaks mõni aasta olematu olema siis erilist kahju ei saa.

Edasised kulud 1 ha puhul on u. 8000 – 10000 krooni ja keskmine tulu 140 000 krooni. Seega kasum võiks olla u. 130 000. Muidugi tuleb veel ette igasugu arvamatuid kulutusi.

Ettearvamatud kulutused seisuga 2004 aasta:
1. Kastmissüsteem - Hinda raske öelda, sest pump õnnestus saada vana ja töökorras. Aga see investeering tuleb teha ja tuleb arvutada oma tingimusi arvestades - kaugel on vesi, kõrguste vahed jne. 

NB! See nö äriplaan on mõtlemiseks, kritiseerimiseks, prandamiseks ja arutlemiseks.